Just praegu meenus, et vahepeal (kunagi sügisel) lugesin Michael Connelly haaravat thrillerit The Poet. Sellele olevat ka järg, mille ühel päeval kindlasti läbi loen. Kunagi millalgi lugesin ka Stephen Clarke'i Pariisi raamatu järge Merde Actually, mis ka eesti keeles ilmus nime Merde 2 nime all. Praegu nüüd jälle rohkem ei meenu :(
20. jaanuar 2008
Täpsustus
Just praegu meenus, et vahepeal (kunagi sügisel) lugesin Michael Connelly haaravat thrillerit The Poet. Sellele olevat ka järg, mille ühel päeval kindlasti läbi loen. Kunagi millalgi lugesin ka Stephen Clarke'i Pariisi raamatu järge Merde Actually, mis ka eesti keeles ilmus nime Merde 2 nime all. Praegu nüüd jälle rohkem ei meenu :(
Sildid:
merde,
michael connelly,
poet,
stephen clarke
Pika pausi lugemised
Olen väga väga pikalt mitte kirjutanud siia. Seetõttu on nüüd jube raske meenutada, mida kõike vahepeal lugenud olen. Püüan siiski ehk tuleb meelde.Kõigepealt lugesin Brüsseli reisi ajal läbi Khaled Hosseini A Thousand Splendid Suns. Kite Runneri autori järgmine raamat jutustas loo noorest afgaani naisest, kes temast palju vanemale mehele naiseks müüdi. Avardas jällegi palju silmaringi.
Vahepeal püüdsin vist nii üht kui teist lugeda, kuid ei suutnud tõsiselt keskenduda.
Detsembris Shotimaal käies ostsid Jodi Picoulti raamatu Nineteen Minutes.
Lugesin selle päris kiiresti läbi. Raamat oli hea, üllatava lõpuga, kuid ei ütleks, et supersaavutus.
2008. aasta algas mulle Sophie Kinsella uue ajuvaba naistekaga, millel nimeks Kellel poleks saladusi? (Can You Keep a Secret?). Raamat oli aju puhkamiseks ja muude mõtete tõrjumiseks ideaalne.
2008. aasta algas mulle Sophie Kinsella uue ajuvaba naistekaga, millel nimeks Kellel poleks saladusi? (Can You Keep a Secret?). Raamat oli aju puhkamiseks ja muude mõtete tõrjumiseks ideaalne.
Selle järel haarasin kohe Brigid Keenani Diplomaatiline pagas (Diplomatic Baggage). Selle raamatu näol oli tegemist ühe diplomaadi naise humoorikate meenutustega elust erinevates riikides lähetustes olles. Mõnus lugemine.
Järgmiseks neelasin anonüümse autori nimetu raamatu - täpselt nii - Raamat, millel pole nime, kirjutatud anonüümse autori poolt (The Book With No Name by Anonymous).
See oli segu põnevikust ja õudukast, sekka ulmelisi tegelasi. Kirjutatud nagu põlve otsas tehtud kodukootud õudusjutt. Olenemata kõigest sellest väga haarav lugu. Spekuleeritakse isegi, et ehk on selle kirja pannud Stephen King ise.
See oli segu põnevikust ja õudukast, sekka ulmelisi tegelasi. Kirjutatud nagu põlve otsas tehtud kodukootud õudusjutt. Olenemata kõigest sellest väga haarav lugu. Spekuleeritakse isegi, et ehk on selle kirja pannud Stephen King ise.
Üleeile öösel lõpetasin praeguseks viimase lugemise - Helen Fieldingu Kuulsuste klubi ristiretke (Cause Celeb). Lõbusas võtmes, kuid samas tõsiseid teemasid käsitlev väga loetav raamat olevat Bridget Jonesi autori esimene romaan. Tegemist pole küll millegi nii suurepärasega kui Bridget Jonesi lood seda olid, kuid väga lahe lugemine sellegipoolest.
Loodan, et ei unustanud midagi vahepeal veel loetut päris ära. Püüan küll pingsalt meenutada, kuid ei midagi.
Vahepeal lugesin päris lõpuni kunagi pooleli jäänud Bill Brysoni Kõiksuse lühiajaloo ning võtsin käsile ka ammu soetatud Holy Blood Holy Grail'i, mis on siiski veel pooleli.
Samuti ostsin hetke ajel Michio Kaku ilmselgelt huvitava populaarteadusliku teose Parallel Worlds. Olen seda veidi lugenud. Natuke raske on jälgida, kuigi ilmselgelt ei vaja lugeja põhjalikke algteadmisi füüsikast. Raamat nõuab lihtsalt õiget aega ja süvenemist. Paralleelsete reaalsuste lugu on igal juhul huvitav.
Elust ka.. tulenevalt erinevatest pööretest minu elus olen otsustanud mõneks ajaks Eestist ära kolida. Proovin õnne Hollandis. Tunne on selline, et tuleb minna. Plaani pole, eks paistab, mis saab. Raamatuid loen kindlasti edasi :)
21. oktoober 2007
The Memory Keeper's Daughter ja pilved
Aega on nüüd palju vähem ja seetõttu edeneb lugemine ka väga aeglaselt.
Vahepeal aga avastasin enda jaoks ka absoluutselt mitte ilukirjandusliku Pilvevaatleja käsiraamatu. Väga mõnusalt kirjutatud raamat pilvedest. Ei midagi teaduslikku, vaid hoopis tõelise pilvefänni jutustus pilvedest, kus pilvede tekkimise teooria vahele on pikitud ka ilukirjanduslikke seiku, mis seotud loomulikult pilvedega. Ääretult lahe lugemine. Muutu või isegi pilvefänniks!
Eile öösel sain läbi Kim Edwardsi raamatu The Memory Keeper's Daugther. See oli raamat täis südamevalu ja üksindust. Raamat mehest, keda koormab kohutav saladus. See varjutab kogu tema ja ta lähedaste elu. Raamatus on ehk liigagi palju epiteetilisi kirjeldusi, kohati jätsin neid vahele.
Vahepeal aga avastasin enda jaoks ka absoluutselt mitte ilukirjandusliku Pilvevaatleja käsiraamatu. Väga mõnusalt kirjutatud raamat pilvedest. Ei midagi teaduslikku, vaid hoopis tõelise pilvefänni jutustus pilvedest, kus pilvede tekkimise teooria vahele on pikitud ka ilukirjanduslikke seiku, mis seotud loomulikult pilvedega. Ääretult lahe lugemine. Muutu või isegi pilvefänniks!
13. september 2007
The Innocent Man
Lõpetasin Grishami kõige uuema raamatu lugemise üleeile õhtul. Tegemist pole seekord hoopis mitte ilukirjandusega, vaid looga elust enesest.Autor on kirja pannud loo särava tulevikuga pesapallitähest, kelle karjäär ei lähe hoopis mitte nii kergelt ülesmäge nagu paljud ootavad. Mees osutub vaimselt ebastabiilseks ning langeb alkoholi ja narkootikumide küüsi. Küll aga ei ole ta mõrvar. Kuid just selleks püüab kohalik politsei ja prokuratuur teda tembeldada. Koos temaga satub vanglasse ka ta ainuke sõber, absoluutselt süütu, tütart kasvatav kooliõpetaja.
See on lugu äärmiselt kohutavast politseitööst, mis viib aastateks trellide taha täiesti süütud inimesed. Väga põnevalt kirja pandud loo taga on tohutu uurimistöö. Grisham on jälle suurepärase asjaga hakkama saanud.
See on lugu äärmiselt kohutavast politseitööst, mis viib aastateks trellide taha täiesti süütud inimesed. Väga põnevalt kirja pandud loo taga on tohutu uurimistöö. Grisham on jälle suurepärase asjaga hakkama saanud.
3. september 2007
Vahekokkuvõte
Veel üks postitus siia päeva ;)
Lugesin kokku, et selle blogi algusest olen siis täielikult lõpetanud 10 raamatut. Algus oli millalgi juunis. Panen kõik pealkirjad siia ritta ka statistika mõttes:
1. Audrey Niffenegger - Ajaränduri naine
2. Jodi Picoult - Oma õe hoidja
3. Khaled Hosseini - Kite Runner
4. Diane Setterfield - Kolmeteistkümnes lugu
5. J. K. Rowling - Harry Potter and Deathly Hallows
6. Alice Sebold - The Lovely Bones
7. Jodi Picoult - Kümnes ring
8. Marina Lewycka - Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu
9. Mark Haddon - A Spot of Bother
10. Arthur Golden - Memoirs of Geisha
Kolme kuuga kümme raamatut ei olegi väga palju. Arenguruumi veel on, raamatuid ka.. tuleb tempot tõsta, mis muud.
Lugesin kokku, et selle blogi algusest olen siis täielikult lõpetanud 10 raamatut. Algus oli millalgi juunis. Panen kõik pealkirjad siia ritta ka statistika mõttes:
1. Audrey Niffenegger - Ajaränduri naine
2. Jodi Picoult - Oma õe hoidja
3. Khaled Hosseini - Kite Runner
4. Diane Setterfield - Kolmeteistkümnes lugu
5. J. K. Rowling - Harry Potter and Deathly Hallows
6. Alice Sebold - The Lovely Bones
7. Jodi Picoult - Kümnes ring
8. Marina Lewycka - Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu
9. Mark Haddon - A Spot of Bother
10. Arthur Golden - Memoirs of Geisha
Kolme kuuga kümme raamatut ei olegi väga palju. Arenguruumi veel on, raamatuid ka.. tuleb tempot tõsta, mis muud.
Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu
Vaatasin eelmisi postitusi ja avastasin, et polegi kirjutanud midagi pealkirjas mainitud raamatust.Lugesin selle läbi nädalal, mis eelnes mu puhkusele. Raamat oli hästi loetav, kerge ja kiire. Humoorikalt kirjutatud lugu Suurbritanniasse emigreerunud endisest ukraina lennundusinsenerist, kes üle kaheksakümnesena otsustab abielluda endast 50 aastat noorema ukrainlannaga. Viimane loomulikult tahab saada ainult inglise kodakondsust ja paremat elu, mida vana mees talle ometi pakkuda ei suuda.
Raamatu minategelane on hoopis inseneri üks tütardest, kes siis koos oma vihavaenlasest õega üritab isa uue naise käest päästa. Koomiline jutustus, mis on pikitud lõikudega traktorite ajaloost :)
Pea puhkamise raamat, aga ei midagi võrratut.
Raamatuklubi puhkus Korful
Saabusin eile Korfult, mis on olnud üks minu unistuste sihtkohtadest tänu Durrelli Minu perele ja muudele loomadele :) Korfu oli muidugi suurepärane. Reisi jäävad varjutama ainult sääsed ja nohu.
Nädal seal kujunes väga lugemise rohkeks. Kogu seltskonnaga lamasime mitmel päeval õhtuni rannas, kõigil ninad raamatutes. Tänu nii viljakale lugemispuhkusele jõudsin nädalaga läbi lugeda kaks uut raamatut.
Alustasin reisi Kazuo Ishiguro teosega Never Let Me Go, aga algus venis ja tundsin, et ei ole päris selle raamatu aeg, hiljem hakkas seda lugema hoopis minu sõbranna. Ise võtsin siis käsile hoopis varem alustatud Haddoni uue loo A Spot of Bother. Täitsa mõnus lugemine oli. See oli ühe perekonna lugu - nende omavahelistest suhetest ja lõpuks leitud õnnest. Lähemalt keskenduti küll pereisale, kes ühel päeval hakkab uskuma, et tal on kasvaja, ja et ta sureb varst. Ta keerab päris korralikult segi ja siis juhtub veel igasugu muid sündmusi, mis kogu perekonna elu päris kõvasti pea peale keeravad.
Nädal seal kujunes väga lugemise rohkeks. Kogu seltskonnaga lamasime mitmel päeval õhtuni rannas, kõigil ninad raamatutes. Tänu nii viljakale lugemispuhkusele jõudsin nädalaga läbi lugeda kaks uut raamatut.
Alustasin reisi Kazuo Ishiguro teosega Never Let Me Go, aga algus venis ja tundsin, et ei ole päris selle raamatu aeg, hiljem hakkas seda lugema hoopis minu sõbranna. Ise võtsin siis käsile hoopis varem alustatud Haddoni uue loo A Spot of Bother. Täitsa mõnus lugemine oli. See oli ühe perekonna lugu - nende omavahelistest suhetest ja lõpuks leitud õnnest. Lähemalt keskenduti küll pereisale, kes ühel päeval hakkab uskuma, et tal on kasvaja, ja et ta sureb varst. Ta keerab päris korralikult segi ja siis juhtub veel igasugu muid sündmusi, mis kogu perekonna elu päris kõvasti pea peale keeravad.
Kirjutatud on lõbusalt ja lugeda on mõnus. Hea lugu, aga ei midagi erilist ka.
Teise reisiraamatuna lugesin samuti kunagi korra alustatud Arthur Goldeni romaani Memoirs of Geisha. See raamat meeldis mulle väga. Jutustatud oli väga haaravalt, elasin geisha loole väga kaasa. Raamatu lõpus tabas mind kerge pettumus. Kui olin lõpetanud omast arust ühe tõelise geisha tõeliste memuaaride lugemise, sain lehte keerates teada, et tegelikult on kõik eelnevalt loetu hoopis autori väljamõeldis. Kuidagi kurb oli, et seda ilusat lugu ei olegi tegelikult sündinud.
Muidugi raamatu väärtust see minu silmis ei kahanda - tegemist on väärtusliku infoallikaga. Minul puudust ausalt öeldes varem ettekujutus geishade tegelikust olemusest ja elust. Teadsin neid pigem ainult kui ilusate kimonotega jaapani naisi.
Muidugi raamatu väärtust see minu silmis ei kahanda - tegemist on väärtusliku infoallikaga. Minul puudust ausalt öeldes varem ettekujutus geishade tegelikust olemusest ja elust. Teadsin neid pigem ainult kui ilusate kimonotega jaapani naisi.
Veel reisi viimasel päeval ostsin Gouviast ammu ihaldatud John Grishami uue raamatu An Innocent Man. Juba on sellest veerandijagu loetud ja nagu Grisham ikka, jutustab haaravalt. Kuigi seekord on tegemist päris tõesti juhtunud looga, mida siis autor oma pilgu läbi dokumenteerib.
Mõne aja pärast siis sellest viimasest raamatust ka lähemalt.
Mõne aja pärast siis sellest viimasest raamatust ka lähemalt.
Tellimine:
Postitused (Atom)










