13. september 2007

The Innocent Man

Lõpetasin Grishami kõige uuema raamatu lugemise üleeile õhtul. Tegemist pole seekord hoopis mitte ilukirjandusega, vaid looga elust enesest.

Autor on kirja pannud loo särava tulevikuga pesapallitähest, kelle karjäär ei lähe hoopis mitte nii kergelt ülesmäge nagu paljud ootavad. Mees osutub vaimselt ebastabiilseks ning langeb alkoholi ja narkootikumide küüsi. Küll aga ei ole ta mõrvar. Kuid just selleks püüab kohalik politsei ja prokuratuur teda tembeldada. Koos temaga satub vanglasse ka ta ainuke sõber, absoluutselt süütu, tütart kasvatav kooliõpetaja.

See on lugu äärmiselt kohutavast politseitööst, mis viib aastateks trellide taha täiesti süütud inimesed. Väga põnevalt kirja pandud loo taga on tohutu uurimistöö. Grisham on jälle suurepärase asjaga hakkama saanud.

3. september 2007

Vahekokkuvõte

Veel üks postitus siia päeva ;)

Lugesin kokku, et selle blogi algusest olen siis täielikult lõpetanud 10 raamatut. Algus oli millalgi juunis. Panen kõik pealkirjad siia ritta ka statistika mõttes:

1. Audrey Niffenegger - Ajaränduri naine
2. Jodi Picoult - Oma õe hoidja
3. Khaled Hosseini - Kite Runner
4. Diane Setterfield - Kolmeteistkümnes lugu
5. J. K. Rowling - Harry Potter and Deathly Hallows
6. Alice Sebold - The Lovely Bones
7. Jodi Picoult - Kümnes ring
8. Marina Lewycka - Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu
9. Mark Haddon - A Spot of Bother
10. Arthur Golden - Memoirs of Geisha

Kolme kuuga kümme raamatut ei olegi väga palju. Arenguruumi veel on, raamatuid ka.. tuleb tempot tõsta, mis muud.

Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu

Vaatasin eelmisi postitusi ja avastasin, et polegi kirjutanud midagi pealkirjas mainitud raamatust.

Lugesin selle läbi nädalal, mis eelnes mu puhkusele. Raamat oli hästi loetav, kerge ja kiire. Humoorikalt kirjutatud lugu Suurbritanniasse emigreerunud endisest ukraina lennundusinsenerist, kes üle kaheksakümnesena otsustab abielluda endast 50 aastat noorema ukrainlannaga. Viimane loomulikult tahab saada ainult inglise kodakondsust ja paremat elu, mida vana mees talle ometi pakkuda ei suuda.
Raamatu minategelane on hoopis inseneri üks tütardest, kes siis koos oma vihavaenlasest õega üritab isa uue naise käest päästa. Koomiline jutustus, mis on pikitud lõikudega traktorite ajaloost :)

Pea puhkamise raamat, aga ei midagi võrratut.

Raamatuklubi puhkus Korful

Saabusin eile Korfult, mis on olnud üks minu unistuste sihtkohtadest tänu Durrelli Minu perele ja muudele loomadele :) Korfu oli muidugi suurepärane. Reisi jäävad varjutama ainult sääsed ja nohu.

Nädal seal kujunes väga lugemise rohkeks. Kogu seltskonnaga lamasime mitmel päeval õhtuni rannas, kõigil ninad raamatutes. Tänu nii viljakale lugemispuhkusele jõudsin nädalaga läbi lugeda kaks uut raamatut.

Alustasin reisi Kazuo Ishiguro teosega Never Let Me Go, aga algus venis ja tundsin, et ei ole päris selle raamatu aeg, hiljem hakkas seda lugema hoopis minu sõbranna. Ise võtsin siis käsile hoopis varem alustatud Haddoni uue loo A Spot of Bother. Täitsa mõnus lugemine oli. See oli ühe perekonna lugu - nende omavahelistest suhetest ja lõpuks leitud õnnest. Lähemalt keskenduti küll pereisale, kes ühel päeval hakkab uskuma, et tal on kasvaja, ja et ta sureb varst. Ta keerab päris korralikult segi ja siis juhtub veel igasugu muid sündmusi, mis kogu perekonna elu päris kõvasti pea peale keeravad.
Kirjutatud on lõbusalt ja lugeda on mõnus. Hea lugu, aga ei midagi erilist ka.

Teise reisiraamatuna lugesin samuti kunagi korra alustatud Arthur Goldeni romaani Memoirs of Geisha. See raamat meeldis mulle väga. Jutustatud oli väga haaravalt, elasin geisha loole väga kaasa. Raamatu lõpus tabas mind kerge pettumus. Kui olin lõpetanud omast arust ühe tõelise geisha tõeliste memuaaride lugemise, sain lehte keerates teada, et tegelikult on kõik eelnevalt loetu hoopis autori väljamõeldis. Kuidagi kurb oli, et seda ilusat lugu ei olegi tegelikult sündinud.
Muidugi raamatu väärtust see minu silmis ei kahanda - tegemist on väärtusliku infoallikaga. Minul puudust ausalt öeldes varem ettekujutus geishade tegelikust olemusest ja elust. Teadsin neid pigem ainult kui ilusate kimonotega jaapani naisi.

Veel reisi viimasel päeval ostsin Gouviast ammu ihaldatud John Grishami uue raamatu An Innocent Man. Juba on sellest veerandijagu loetud ja nagu Grisham ikka, jutustab haaravalt. Kuigi seekord on tegemist päris tõesti juhtunud looga, mida siis autor oma pilgu läbi dokumenteerib.

Mõne aja pärast siis sellest viimasest raamatust ka lähemalt.