Ma ausalt öelda püüdsin lugeda mitut raamatut vahepeal, kuid kohe kuidagi ei edenenud midagi uut ja üldse tundsin, et vajan vahelduseks mingit kergemat lugemist, naisteka stiilis.
Riiulilt leidsin juba ammu-ammu loetud Lisa Jewelli Ralph's Party eestikeelse versiooni Ralphi pidu, mis ilmunud kunagi 2000 algul (umbes siis ma seda ilmselt ka esimest korda lugesin). Kahe õhtuga (mis seal salata, osaliselt ka ööga) oli raamatuga tutvus uuendatud ning täna võin vaatamata unisele olekule öelda, et oli ikka täitsa lahe lugemine.
Ralphi pidu on muide Lisa Jewelli esikromaan. Loo keskmes on Almanac Road 31 majas elavad noored inimesed, kelle omavahelisi suhteid selle raamatu lehekülgedel kajastatakse.
Ralph ja Smith on kauaaegsed sõbrad, kes otsustavad oma korteri vaba toa välja üürida. Nii ristuvad nende teed Jemiga, kes ühel õhtul astub sellesse oma unenägudest pärit majja. Korrus kõrgemal elavad 15 aastat koos olnud Karl ja Siobhan ning kõige kõrgemal meestemagnet Cheri.
Tuleb tõdeda, et nende kuue suhtesasipuntrad on päris mõnusalt kirja pandud ja lugemine edeneb vähimagi vaevata. Näiliselt kerge naisteka veergudelt leidsin sel korral lugedes ka palju sügavamaid sõnumeid. Jemi lemmikust Chinatowni supermarketi lihuniku sõnades oli midagi mõtlemapanevad vast kõigi jaoks (originaali austades tsiteerin ka originaalkeeles):
"Everyone in this city is scared, aren't they? There are lots of weirdos out there, but I don't suppose many of them are likely to kill you or kidnap you, are they?...So many people in this world and the law of averages says that you can only ever get to know such a tiny percentage of them. And fear means that you'll get to know even less. Why are we so scared of each other?"
Tõesti, miks me üksteist nii väga kardame?
