Girl, Interrupted, Go Ask Alice ja The Other Boleyn Girl

Oli väga tegus nädal, kui lugemist arvesse võtta ja muidu ka nii enam-vähem.
Girl, Interrupted läks kiirelt - õhtu ja pool päeva.. Aitas mõista hullumeelsust niiöelda seestpoolt.. et kuidas see tundub.

Go Ask Alice läks ka kiirelt, kuigi vahepeal ei saanud ma seda lugeda, sest minu vend (kes ei loe mitte midagi) võttis mult raamatu käest ja luges selle ise läbi!!! This must say something...

Väidetavalt on tegemist siis reaalselt eksisteerinud tütarlapse päevikuga kuskilt 1970ndatest. Kohati õudust tekitav lugu korralikust perest pärit teismelisest, kes satub narkootikumide küüsi, püüab pahest ka korduvalt vabaneda.. ning aegajalt tundub isegi tal see õnnestuvat. Kuidas kõik lõppeb, jäägu igaühe enda lugeda.

Sügavaima mulje jättis mulle aga hoopis The Other Boleyn Girl. Raamat oli paks ja võttis aega.. Kuningas Henry õukonna naiste elust jutustav, Boleyni tüdruku Mary silme läbi. Kuninganna Anne tõusust ja langusest. Super!

Nüüd võtsin käsile The Secret Life of Bees, mis mul kunagi ammu alustatud ja pooleli jäänud. Vahepeal on see raamat ka eesti keelde tõlgitud ning sel nädalal nägin Oprah' saates lugu sellest filmist, mis valmimas/valminud ja otsustasin, et järelikult viimane aeg ka minul see raamat läbi lugeda.

Dial M for Merde ja sekka muudki

Täna on mu puhkuse teine päev ja lõpetasin ootamatult süllekukkunud Stockholmi reisilt soetatud Stephen Clarke'i uue teose Dial M for Merde.
Pole enam nii särav kui kaks esimest raamatut. Aga lugeda kõlbas ja läks päris libedalt ka. Palju kirjeldusi jätsin miskipärast vahele, lasin silmad üle... ehk kui eestikeelse tõlke saaks, oleks isegi mõnusam lugemine. Ootame ja vaatame.

Lisaks eelmises postituses kirjeldatud elevantide vee raamatule alustasin vahepeal veel ühte - Zadie Smithi romaani White Teeth. See ootab juba ammu ammu mu riiulis lugemist. Raskelt läheb. Kuhugimaani jõudsin ja siis sattusin juba teisi asju lugema.

Sõbrannale kingitust otsides (loosi läks muide Harper Lee klassika Tappa laulurästast) otsustasin lõpuks endale ära osta Philippa Gregory The Other Boleyn Girl'i. See raamat on mu soovide nimekirjas juba Hollandi-päevist. Nüüd tundus õige hetk ja koju ma ta tõin. Isegi lugesin täna paar lehekülge. Kuid ilmselt peab ta ootama, kuna täna jõudsid minuni veelgi ammusemad unistused - Go Ask Alice ja Girl, Interrupted. Neist viimast ma täna alustasingi. Õhuke raamat, homme ilmselt läbi... muljed siis.

Water for Elephants

Just sellenimelise Sarah Grueni raamatu leidsin täiesti ootamatult kaminatoa kapist. Olin tema olemasolu absoluutselt unustanud. Sai soetatud vist juba 2 suve tagasi..
Just praegu tundub SEE, mida lugeda.. ja algus ongi tehtud. Kuigi lugemise aega on vähe olnud. Õhtuti niidab uni maha.
Raamatus juttu järsku orvuks jäänud veterinaariatudengist, kes avastab, et tal ei ole sentigi hinge taga ning kõnnib lõpueksamilt minema.. Ta hüppab mööduvale rongile ning avastab end keset rändtsirkuse möllu..
Umbes sealmaal ma praegu raamatuga olengi. Mis edasi, sellest edaspidi :)

Veel ühtteist vahepealsest lugemisest

Proovin siia Amazoni abiga kirja saada mõned raamatud, mis meenuvad viimasest aastast:

Mida ... me üldse teame? - kogumik universumi toimimise salapärasustest, pole päris otsast lõpuni läbi lugenud, aga intrigeerivaid teemasid on seal piisavalt.

He's Just Not That Into You - Greg Behrendt - ostsin selle reklaami ohvriks langenuna, lugesin pool läbi ja hakkasi mõtlema, et päris üks ühele ma oma ellu seda
Seksi ja Linna naistele mõeldud meeste mõtete lugemise raamatut kanda ei saa.. pooleli hetkel.

Sergei Lukjanenko - The Night Watch - ostsin triloogia esimese raamatu ja mõnda aega lugesin päris suure huviga. Mingil hetkel aga pooleli ta jäigi..

Jodi Picoult - Süüdistus - ostsin puhtalt sellepärast, et tõlkijaks oli minu kallis inglise keele õpetaja Leelo Kaskmann. Raamat ise oli tüüpiline Picoult, kuid mitte nii meeldejääv, et ma praegu teaksin, millest täpselt. Picoult'il on paremaid lugusid..

Eat, Pray, Love - Elizabeth Gilbert - võtsin uuesti ette ja jõudsin lugemisega millalgi sügisel isegi kuskile veerandi või kolmandikuni. Miskipärast aga ei edene see raamat mul. Ühe naise eneseotsingud on intrigeeriv teema, kuid miski selles jääb mulle mõistmatuks või miskipärast ei edene tema eneseavastuste lugemine mul kuigivõrd.

Anna Gavalda - Hunting and Gathering - oli väga mõnus raamat, haaras mind oma lummusse päris pikaks ajaks. Üks klassika, mida aegajalt üle lugeda. Loo keskmes on kolm omamoodi tegelast, kes jagavad üht korterit Pariisis. Selle loo moodustavadki need kolm ja ühe vanaema, kes ühel hetkel samuti nende juurde kolib. Nende kasvamised ja arengud ning omavaheline sügav sõprus on see, mis pakub väga mõnusa ja nauditava lugemiselamuse.

Millalgi sügisel kooli raamatukogust võtsin Nick Hornby - Maoli. Lugu sellest, kuidas üks noor kutt ootamatult isaks saab.

Rohkem vist praegu kuidagi ei meenu asju..

... ja varsti on terve aasta kui unenägu läinud...

Ma olen selle raamatublogi siin täiesti unarusse jätnud. Lausa kurb. Vahepeal on palju-palju raamatuid loetud ja päris kindlasti ei suuda ma neid kõiki enam meenutada, veel vähem nende lugemise järjekorda ning kõiki vahetuid muljeid.

Panen siis kirja vähemalt need, mis sügavama jälje jätnud.

Pimedal ajal (sügisel või talvel) haaras mind Twilighti hullus. Ma olin seda Stephenie Meyeri Videviku eestikeelset raamatut juba enne ka raamatupoes märganud, natuke nagu tõmbas selle poole, kuid vaatasin et noorteraamat ja jätsin asja sinnapaika. Ühel päeval aga raamatupoes kolades pidin selle raamatu ära ostma, ingliskeelse siis.
Öö möödus lugedes ning järgmised nädalad elasin justkui mingis teises maailmas. Twilighti lummuses ostsin ka 2 järgmist osa ning needki lugesin imekiirelt läbi.
Viimase, neljanda raamatuga, lõpetasin aga alles hiljuti, nüüd kevadel. Kokkuvõtteks ütleks, et esimene oli siiski parim.. mingi seletamatu maagia..

Viimastel nädalatel lugesin eesti keeles üle eelmise aasta lemmiku, Donna Tartt'i Salajase ajaloo. Ikka super. Ikka veel ja ka eesti keeles.

Püüan nüüd ja edaspidi oma raamatumaailma avastamisretked ikka kirja ka panna.. st üritan ennast parandada ja järjekindlam olla :)

Suvi läks kui unenägu...

Tegelikult ei ole küll suvi veel kaugeltki läbi. Kuid minu vahepealne pikk puhkus küll. Nimelt 5. mail saabusin ma tagasi Eestisse ja oi kui hea on kodus olla :)

Vahepeal on jälle kõik loetud raamatud kirja panemata jäänud. Suvel neid eriti pole olnudki aega ega tahtmist lugeda, muid tegemisi-toimetamisi on olnud üle mõistuse palju. Kuid ka veel Hollandis viibides loetud raamatuelamusi pole ma miskipärast siin kirjeldanud. Praegu mälu järgi väga raske seda infot taastada, kuid püüan.

Peale võimsa elamuse jätnud Salajast ajalugu püüdsin alustada mitut raamatut, kuid kuidagi ei leidnud seda õiget, mis hetkemeeleoluga oleks sobinud.

Lugesin päris mitu Jodi Picoulti romaani: The Pact, Vanishing Acts ja Plain Truth.
Kõik olid omamoodi head ja haaravad. Parim neist ehk siiski The Pact. Raamat jutustab loo kahest perekonnast, kelle head suhted katkestab ühe pere poja ja teise tütre ühine enesetapp.

Mäletan, et ühel päeval Centraal Stationi ajalehe-ajakirja poest läbi astudes avastasin uue Merde raamatu ehk siis Stephen Clarke'i Merde Happens. Loomulikult pidin selle kohe ostma ning üsna kiirelt sai ta ka läbi loetud. Merde-raamatute kangelane Paul West võtab seekord suuna Ameerika Ühendriikidesse, kuna ta poolkogemata satub osalema võistlusel promomaks kõige paremini Suurbritanniat USA-s. Mis ma oskan öelda, taaskord supernaljakas. Kuid siiski pean mainima, et parim neist kolmest on ikkagi esimene.

Nüüd Eestis proovisin ka alustada ühte ja teist, kuid jällegi ei leidnud meeleoluga sobivat raamatut. Lõpuks leidsin oma õe kapist Santa Montefiore romaani Oota mind ombupuu all (Meet Me Under the Ombu Tree). Ei teagi mismoodi see raamat mul kunagi lugemata on jäänud ning kas ma olen selle ise ostnud? Igal juhul oli meeldiv avastus ning lõpule jõudsin sellega üleeile hilisõhtul. Lugu Sofia Solanasest, kes pere jaoks lubamatu armastusloo tõttu saadetakse kodusest Argentiinast kaugele Euroopasse, kus ta veedab üle 20 aasta. Ühel päeval saabub ta olude sunnil tagasi ... ning armastusloos pole midagi muutunud..

Konkreetselt midagi järgmiseks plaanis veel ei ole, lugemata raamatuid on kodus riiulis veel küll, ehk hakkab sealt midagi kätte.

The Secret History

Üks tuttav on rääkinud sellest raamatust ammu juba. Nüüd siis otsustasin ikkagi osta ja lugeda. Väga hea oli.

Donna Tartt - The Secret History

See oli küll kohati väga sünge ja hirmutav, kuid samas suurepärane jutustus kolledžiõpilastest, kes ... tapavad oma kaaslase, et varjata oma varasemaid tegusid.
Imelik oli selle raamatu juures see, et alles teises pooles sain ma aru, et tegemist on kooliga tänapäeval või noh siis ilmselt kuskil 90ndatel. Kuni sinnamaani oli mulle tundunud, et loo tegevus toimub kuskil palju varasemal ajal (ehk 20 sajandi keskpaigas või varem). Ei tea, miks mulle selline mulje jäi.

Igal juhul on tegemist ühega neist raamatutest, mis jäävad pikemaks ajaks kummitama...