The Girl Who Kicked the Hornets' Nest

Stieg Larssoni triloogia kolmas osa oli täpselt nii hea, nagu arvasin ning ehk paremgi veel.
Lisbeth Salander on ebatavaline naisterahvas, kes tänu oma vaimsetele võimetele ning kompromissitule käitumisele tekitab probleeme kõige kõrgemates ja salajasemates võimusektorites. Triloogia esimeses osas alanud tegevusliinid jõuavad siin lõpule.
Mikael Blomkvist on siingi kangelane, kes sepitseb liitlaste abiga kavala plaani päästmaks Lisbethi kallutatud seadusesilmade küüsist ning paljastamaks Rootsi salapolitsei sisemise veelgi salajasema üksuse. See "osakond" on tegutsenud väljaspool seaduste ning moraali ja eetika piire ning Lisbethi hädad on alguse saanud justnimelt sealt.
Tuline kahju on, et Stieg Larsson ei elanud nii kaua, et näha oma raamatute edu ning veel kurvem, et ta ei saa rikastada meie kirjandust rohkemate sarnaste põnevuslugudega. Millenniumi triloogia on kahtlemata viimase aja parimaid krimikirjanduses. Võrdleksin Grishami tippudega - Pelikani memorandum ja Klient näiteks.
Soovitan soojalt otsast alustada, kes veel lugenud pole :)

The Shadow of The Wind

Ma just vaatasin järele ühest varasemast blogist, et esmakordselt alustasin selle raamatu lugemist juba 13. juunil 2007 ehk siis pea 3 aastat tagasi. Ega täpselt enam ei mäletagi, kuidas see mu omandusse sattus. Küllap ostsin Rahva Raamatust.
Esialgu läks lugemine väga mõnusalt, kuid mõni aeg hiljem olen kirjutanud järgmist:

Vahepeal on olnud palju tegemist ja vähe aega lugemiseks. Olen üritanud jätkata "tuule varju" neelamist, aga see on üks sellistest raamatutest, mille sees tuleb kogu aeg olla. Niipea kui jätad selle mõneks ajaks kõrvale, lummus kaob.

Seejärel oli mul raamat välja laenatud pikemaks ajaks ning kui ta ükskord tagasi sain, alustasin uuesti algusest, et jälle lummusse sattuda. Sattusingi - ülepeakaela.

Selles raamatus pole mitte üks lugu, vaid mitmeid lugusid. Seal on lugu Danielist, kelle isa viib 10-aastasena salapärasesse paika, Unustatud Raamatute Surnuaeda, kust poiss võib valida endale ühe raamatu. Leitud raamat on Tuule vari (The Shadow of The Wind).
Sellest hetkest hakkavad hargnema paljud teisedki lood - Barcelonast, sõjast, Ferminist, Clarast, Jorgest, Manuelist, Nuriast ja paljudest teistest ning eelkõige Julian Carax'ist, Tuule varju autorist.
Lisaks on see lugu armastusest ja vihkamisest ning unistustest.
Suurepärane jutustus, mis jääb kauaks kummitama.. ning ma võin ainult ette kujutada, kui kaunilt see originaalis hispaaniakeelsena kõlab..

Shutter Island

Kui Shutter Island Leonardo di Caprioga peaosas meie kinodesse jõudis, teadsin, et tahan enne selle nägemist kindlasti Dennis Lehane'i samanimelise raamatu läbi lugeda. Ühel õhtul peale tööd Rahva Raamatust läbi jalutades ma ta leidsingi.
Teddy (di Caprio siis) ja tema partner Chuck saadetakse uurima ühe naise veidrat kadumist väiksel saarel asuvast vangla-hullumajast. Kõik tundub ülimalt kahtlane ja lavastatud ning Teddyl on ka oma isiklikud huvid mängus, miks ta just seda juhtumit uurima minna tahtis.
Muljed?
Meeldis ja ei meeldinud ka. Meeldis, et lõpp ei olnud aimatav (vähemalt minu jaoks). Terav dialoog oli vägagi nauditav, samas häiris mind vigane grammatika, mis oli ilmselgelt taotluslik. Võibolla oli põhjuseks see, et inglise keel ei ole minu emakeel ja seetõttu on ka 1950ndate Ameerika kõnekeel mulle tundmatu.
Kas soovitan?
Jah, ikka. Lugu on ju igati intrigeeriv. Põnev lugemine on see kindlasti.

Sissejuhatus

Minu olematu järjepidevuse juures on muidugi kahtlane, et ma kõik oma lugemiselamused siia blogisse salvestatud saan, aga vähemalt annan ma oma parima.
Tõstan siia ka eelmise lugemisblogi postitused varasematest aegadest.