Vahepeal on jälle kõik loetud raamatud kirja panemata jäänud. Suvel neid eriti pole olnudki aega ega tahtmist lugeda, muid tegemisi-toimetamisi on olnud üle mõistuse palju. Kuid ka veel Hollandis viibides loetud raamatuelamusi pole ma miskipärast siin kirjeldanud. Praegu mälu järgi väga raske seda infot taastada, kuid püüan.
Peale võimsa elamuse jätnud Salajast ajalugu püüdsin alustada mitut raamatut, kuid kuidagi ei leidnud seda õiget, mis hetkemeeleoluga oleks sobinud.
Lugesin päris mitu Jodi Picoulti romaani: The Pact, Vanishing Acts ja Plain Truth.
Kõik olid omamoodi head ja haaravad. Parim neist ehk siiski The Pact. Raamat jutustab loo kahest perekonnast, kelle head suhted katkestab ühe pere poja ja teise tütre ühine enesetapp.
Mäletan, et ühel päeval Centraal Stationi ajalehe-ajakirja poest läbi astudes avastasin uue Merde raamatu ehk siis Stephen Clarke'i Merde Happens. Loomulikult pidin selle kohe ostma ning üsna kiirelt sai ta ka läbi loetud. Merde-raamatute kangelane Paul West võtab seekord suuna Ameerika Ühendriikidesse, kuna ta poolkogemata satub osalema võistlusel promomaks kõige paremini Suurbritanniat USA-s. Mis ma oskan öelda, taaskord supernaljakas. Kuid siiski pean mainima, et parim neist kolmest on ikkagi esimene.
Nüüd Eestis proovisin ka alustada ühte ja teist, kuid jällegi ei leidnud meeleoluga sobivat raamatut. Lõpuks leidsin oma õe kapist Santa Montefiore romaani Oota mind ombupuu all (Meet Me Under the Ombu Tree). Ei teagi mismoodi see raamat mul kunagi lugemata on jäänud ning kas ma olen selle ise ostnud? Igal juhul oli meeldiv avastus ning lõpule jõudsin sellega üleeile hilisõhtul. Lugu Sofia Solanasest, kes pere jaoks lubamatu armastusloo tõttu saadetakse kodusest Argentiinast kaugele Euroopasse, kus ta veedab üle 20 aasta. Ühel päeval saabub ta olude sunnil tagasi ... ning armastusloos pole midagi muutunud..
Konkreetselt midagi järgmiseks plaanis veel ei ole, lugemata raamatuid on kodus riiulis veel küll, ehk hakkab sealt midagi kätte.
