Suvi läks kui unenägu...

Tegelikult ei ole küll suvi veel kaugeltki läbi. Kuid minu vahepealne pikk puhkus küll. Nimelt 5. mail saabusin ma tagasi Eestisse ja oi kui hea on kodus olla :)

Vahepeal on jälle kõik loetud raamatud kirja panemata jäänud. Suvel neid eriti pole olnudki aega ega tahtmist lugeda, muid tegemisi-toimetamisi on olnud üle mõistuse palju. Kuid ka veel Hollandis viibides loetud raamatuelamusi pole ma miskipärast siin kirjeldanud. Praegu mälu järgi väga raske seda infot taastada, kuid püüan.

Peale võimsa elamuse jätnud Salajast ajalugu püüdsin alustada mitut raamatut, kuid kuidagi ei leidnud seda õiget, mis hetkemeeleoluga oleks sobinud.

Lugesin päris mitu Jodi Picoulti romaani: The Pact, Vanishing Acts ja Plain Truth.
Kõik olid omamoodi head ja haaravad. Parim neist ehk siiski The Pact. Raamat jutustab loo kahest perekonnast, kelle head suhted katkestab ühe pere poja ja teise tütre ühine enesetapp.

Mäletan, et ühel päeval Centraal Stationi ajalehe-ajakirja poest läbi astudes avastasin uue Merde raamatu ehk siis Stephen Clarke'i Merde Happens. Loomulikult pidin selle kohe ostma ning üsna kiirelt sai ta ka läbi loetud. Merde-raamatute kangelane Paul West võtab seekord suuna Ameerika Ühendriikidesse, kuna ta poolkogemata satub osalema võistlusel promomaks kõige paremini Suurbritanniat USA-s. Mis ma oskan öelda, taaskord supernaljakas. Kuid siiski pean mainima, et parim neist kolmest on ikkagi esimene.

Nüüd Eestis proovisin ka alustada ühte ja teist, kuid jällegi ei leidnud meeleoluga sobivat raamatut. Lõpuks leidsin oma õe kapist Santa Montefiore romaani Oota mind ombupuu all (Meet Me Under the Ombu Tree). Ei teagi mismoodi see raamat mul kunagi lugemata on jäänud ning kas ma olen selle ise ostnud? Igal juhul oli meeldiv avastus ning lõpule jõudsin sellega üleeile hilisõhtul. Lugu Sofia Solanasest, kes pere jaoks lubamatu armastusloo tõttu saadetakse kodusest Argentiinast kaugele Euroopasse, kus ta veedab üle 20 aasta. Ühel päeval saabub ta olude sunnil tagasi ... ning armastusloos pole midagi muutunud..

Konkreetselt midagi järgmiseks plaanis veel ei ole, lugemata raamatuid on kodus riiulis veel küll, ehk hakkab sealt midagi kätte.

The Secret History

Üks tuttav on rääkinud sellest raamatust ammu juba. Nüüd siis otsustasin ikkagi osta ja lugeda. Väga hea oli.

Donna Tartt - The Secret History

See oli küll kohati väga sünge ja hirmutav, kuid samas suurepärane jutustus kolledžiõpilastest, kes ... tapavad oma kaaslase, et varjata oma varasemaid tegusid.
Imelik oli selle raamatu juures see, et alles teises pooles sain ma aru, et tegemist on kooliga tänapäeval või noh siis ilmselt kuskil 90ndatel. Kuni sinnamaani oli mulle tundunud, et loo tegevus toimub kuskil palju varasemal ajal (ehk 20 sajandi keskpaigas või varem). Ei tea, miks mulle selline mulje jäi.

Igal juhul on tegemist ühega neist raamatutest, mis jäävad pikemaks ajaks kummitama...

Kojutulek

Nonii, ma olen nüüd juba 4 nädalat tegelikult kodust väga kaugel olnud.. aga eile öösel lõpetasin Rosamunde Pilcheri romaani Coming Home ehk siis Kojutuleku, millest üks sõbranna mulle juba aastaid räägib.. hea raamat oli, väga paks. Sain kohe mitmeid öid lugeda.

Raamat jutustab loo Judithist alates väga varasest lapsepõlvest kuni täiskasvanueani välja. Nauditav lugemine ühe inimese kujunemisest ja suhetest pikitud maaililiste kirjeldustega Inglismaast. Võimas raamat, kuid tahab, et tema jaoks aega võetakse st lugeda tuleb ikka mõnuga :)

The Glass Castle

Paar tundi tagasi sain läbi Jeannette Wallsi memuaari The Glass Castle. Soovitan soojalt.

Jeannette jutustab oma lapsepõlvest perekonnas, mis ei funktsioneeri just tavamõistes "normaalselt". Lugu sellest, kuidas tema tütrena on rohkem kahe jalaga maa peal kui ema või isa ning peab vastutuse paljuski enda kanda võtma.
Ema Rose Mary on kunstnik ning isa Rex, leiutaja.. vähemalt näevad nad end neis rollides. Briljantse mõistusega Rexil on raskusi töökohtade pidamisega, eelkõige alkoholi pärast. Seega virelevad nad pidevas puuduses ja rändavad ühest kohast teise, kuna oma suhtumise tõttu tekivad neil alati probleemid kohalikega ning isa tõttu pahatihti ka seadusega.

Kirjanik on suurepärane jutustaja. Väga väga hea raamat.

The Year Of Magical Thinking

Mulle meeldivad ilusate pealkirjadega raamatud. Ilus on siinkohal ehk vale sõna. Huvitav, haarav, salapärane... midagi sinnakanti.
The Year Of Magical Thinking on täpselt selline pealkiri, mis mind juba pealkirja enda pärast tõmbab. Maagilise mõtlemise aasta...
Lugu ise on ühe kirjaniku väga valusalt aus jutustus kurbusest, leinast, oma mehest ja tütrest. Ta on pannud kirja oma mõtted ja elu ühe aasta jooksul, mis järgnes ta mehe surmale.
Igal leheküljel on valu.. viha.. kurbus.. valusalt ilus ja aus.

Täpsustus

Just praegu meenus, et vahepeal (kunagi sügisel) lugesin Michael Connelly haaravat thrillerit The Poet. Sellele olevat ka järg, mille ühel päeval kindlasti läbi loen. Kunagi millalgi lugesin ka Stephen Clarke'i Pariisi raamatu järge Merde Actually, mis ka eesti keeles ilmus nime Merde 2 nime all. Praegu nüüd jälle rohkem ei meenu :(

Pika pausi lugemised

Olen väga väga pikalt mitte kirjutanud siia. Seetõttu on nüüd jube raske meenutada, mida kõike vahepeal lugenud olen. Püüan siiski ehk tuleb meelde.
Kõigepealt lugesin Brüsseli reisi ajal läbi Khaled Hosseini A Thousand Splendid Suns. Kite Runneri autori järgmine raamat jutustas loo noorest afgaani naisest, kes temast palju vanemale mehele naiseks müüdi. Avardas jällegi palju silmaringi.
Vahepeal püüdsin vist nii üht kui teist lugeda, kuid ei suutnud tõsiselt keskenduda.

Detsembris Shotimaal käies ostsid Jodi Picoulti raamatu Nineteen Minutes.

Lugesin selle päris kiiresti läbi. Raamat oli hea, üllatava lõpuga, kuid ei ütleks, et supersaavutus.
2008. aasta algas mulle Sophie Kinsella uue ajuvaba naistekaga, millel nimeks Kellel poleks saladusi? (Can You Keep a Secret?). Raamat oli aju puhkamiseks ja muude mõtete tõrjumiseks ideaalne.

Selle järel haarasin kohe Brigid Keenani Diplomaatiline pagas (Diplomatic Baggage). Selle raamatu näol oli tegemist ühe diplomaadi naise humoorikate meenutustega elust erinevates riikides lähetustes olles. Mõnus lugemine.

Järgmiseks neelasin anonüümse autori nimetu raamatu - täpselt nii - Raamat, millel pole nime, kirjutatud anonüümse autori poolt (The Book With No Name by Anonymous).
See oli segu põnevikust ja õudukast, sekka ulmelisi tegelasi. Kirjutatud nagu põlve otsas tehtud kodukootud õudusjutt. Olenemata kõigest sellest väga haarav lugu. Spekuleeritakse isegi, et ehk on selle kirja pannud Stephen King ise.

Üleeile öösel lõpetasin praeguseks viimase lugemise - Helen Fieldingu Kuulsuste klubi ristiretke (Cause Celeb). Lõbusas võtmes, kuid samas tõsiseid teemasid käsitlev väga loetav raamat olevat Bridget Jonesi autori esimene romaan. Tegemist pole küll millegi nii suurepärasega kui Bridget Jonesi lood seda olid, kuid väga lahe lugemine sellegipoolest.

Loodan, et ei unustanud midagi vahepeal veel loetut päris ära. Püüan küll pingsalt meenutada, kuid ei midagi.
Vahepeal lugesin päris lõpuni kunagi pooleli jäänud Bill Brysoni Kõiksuse lühiajaloo ning võtsin käsile ka ammu soetatud Holy Blood Holy Grail'i, mis on siiski veel pooleli.
Samuti ostsin hetke ajel Michio Kaku ilmselgelt huvitava populaarteadusliku teose Parallel Worlds. Olen seda veidi lugenud. Natuke raske on jälgida, kuigi ilmselgelt ei vaja lugeja põhjalikke algteadmisi füüsikast. Raamat nõuab lihtsalt õiget aega ja süvenemist. Paralleelsete reaalsuste lugu on igal juhul huvitav.

Elust ka.. tulenevalt erinevatest pööretest minu elus olen otsustanud mõneks ajaks Eestist ära kolida. Proovin õnne Hollandis. Tunne on selline, et tuleb minna. Plaani pole, eks paistab, mis saab. Raamatuid loen kindlasti edasi :)